«Venepärane nimekuju vähendas tööintervjuu kutsete arvu ning oli uuringusse sattunud ettevõtete puhul aluseks ebavõrdseks kohtlemiseks tööturul,» selgub Evelyn Uudmäe Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kaitstud magistritööst.
Uudmäe uuris töös pealkirjaga «Eesti- ja venepäraste nimede roll tööle kandideerimise protsessis Tallinna näitel» seda, kuivõrd sõltub tööintervjuule kutsumine inimese nimekujust. Uuringus kasutati fiktiivsete CVde paare, mis erinesid selgelt etniliste nimekujude poolest. Uuring viidi läbi Tallinnas ajavahemikul detsember 2011 kuni aprill 2012. Kokku saadeti 1000 CVd 250-le ettevõttele ehk iga ettevõte sai neli elulookirjeldust. Kandideeriti sobilikele ametikohtadele müügi-, teenindus- ja administratiivtöö valdkondades.
Selgus, et venepäraste nimekujudega kandidaadid saavad vähem tööintervjuu kutseid. Kui Eesti nimede puhul pidi saatma keskmiselt 10 elulookirjeldust, et saada üks tööintervjuukutse, siis venepäraste nimede korral oli intervjuukutse saamiseks vaja saata keskmiselt 13 CVd. Venepäraste nimedega kandidaadid said 30 protsenti vähem tööintervjuukutseid kui eestipäraste nimedega kandidaadid. Eesti keele oskuse varieerimine ehk keeleoskus kas «väga hea» või «hea» venepäraste nimedega kandidaatidel tööintervjuu kutsete arvu ei suurendanud.
Allikas: www.juhtimine.ee
