Merle Hendrikson on töötanud suurtes tootmisettevõtetes nagu Favor, Sarkop ja Kitman Thulema tegevjuhina ning juba teist aastat tegutseb COO-na Threod Systemsis – kaitsetööstuse ettevõttes, kus toodetakse mehitamata õhusõidukite süsteeme, kaamerasüsteeme ja katapulte. Ettevõttes tuleb olla tegevjuhi parem käsi – tuleb juhtkonnaga koostöös teha ettevõtte jaoks õigeid otsuseid ja kui otsused on vastu võetud, siis tuleb vastutada selle eest, et otsused saaks ka täide viidud.
Kuidas juhina olla piisavalt nõudlik ja piisavalt pehme ning saavutada tulemusi, sellest me Merlega rääkisimegi.
Erinevaid juhi tüüpe on niisama palju kui ka ettevõtteid, mida need juhid veavad. On küllalt levinud arusaam, et suurte tootmiste, eriti tehnikatoodete tootmiste eesotsas on karmi käega juhid. Millised on sinu juhtimise põhimõtted ja kuidas need on sind toonud kiirelt kasvava tehnikaettevõtte operatsioonide juhiks?
Mina ladusin oma põhja Favoris. Oma esimest tegevjuhi kohta kaalusin ikka väga pikalt. Seadsin oma tingimusi, mida kõike tahan ise teha ning mille eest vastutada. Favori aegadel sain läbida erinevaid arenguetappe ja koolitusi ning kõik oli kuidagi turvaline. Sarkopis oli küllalt raske ja keeruline aeg, sest ettevõte oli vaja väga suurest kahjumist välja tuua.
Juhina olen pidanud palju tegelema muudatuste sisseviimise ja protsesside parandamisega. Vundament on oluline ja põhiprotsessid peavad toimima, muidu hakkab kõik jupi haaval lagunema. Parima tulemuse tagamiseks peavad kõik lülid toimimima – vaid nii saab tulemust mõjutada. Ettevõtte väärtused peavad olema sõnastatud ja iga töötajani viidud.
Kas oled see, kes ise iga lüli toimimises veendub või vaatad pigem suurt pilti?
Uues ettevõttes alustades lähen nö täitsa põhjani välja, et aru saada, kuidas asjad käivad. Vajadusel panen käed külge ja teen päeva jagu tööd mõnes osakonnas, et kõik arusaadav oleks. Loon usaldusväärse suhte vastava protsessi juhiga ja hakkame koos välja töötama parendusi, et kõik kitsaskohad välja selgitada ja neile lahendused leida.
Mis hetkest on sinu suhe alluvatega usalduslik?
Püüan olla toetava ja arvestava juhtimisstiiliga ja ei jäta oma valdkonna juhte üksi ja ei nõua ainult tulemusi, vaid olen sellele juhile, kes soovib päriselt paremaid tulemusi saavutada, pidevalt abiks lähtuvalt oma kogemustest. Aga ühel hetkel peab valdkonna juht saama enamus ülesannetega ise edukalt hakkama. Usun, et usalduslik suhe alluvatega arenebki hetkest, mil nad võtavad initsiatiivi ja näevad ise, mida on vaja teha. Kui selle ära tajun, siis on ok lahti lasta ja koos jälgida mõõdikuid, mis kokkulepete toimimist kinnitavad. Selline mõtestatud ja abistav lähenemine oma meeskonna juhtidele aitab luua tugeva meeskonna, kus iga liige tunneb end toetatuna, kuid samas ka iseseisva ja vastutustundlikuna.
Kas oled meeskonnatöö usku?
Olen väga meeskonnatöö usku. Kui meeskond on algusest peale kaasatud, siis on kergem tulemusteni liikuda, sest kõik mõistavad tegevuse tagapõhja ja eesmärki ühiselt. Sestap tuleb suurt pilti jagada ka neile, kes oma vastutusalas olles selle peale ei mõtle. Iga üksuse parimaks toimimiseks on väga oluline näha selle seost teistega.
Millised on sinu tõekspidamised juhina?
Neid on omajagu. Pikk pilt ja vaade on minu jaoks olulised. Juhina ma tühje lubadusi ei anna. Sarkopi ajal veendusin, et peab olema julgust asju päriselt välja öelda. Et niisama kriitika ei aita – näha tuleb lahendusi. Kui kiireid muutusi on vaja, siis pole vaja teha rutiinseid koosolekuid, vaid saada kokku ning tõsta lauale päris probleemid, millele koos lahendusi otsida. On oluline kaasata inimesi, kes kõik oma vaatenurgast lahendusele peale vaatavad ja kitsaskohad välja toovad. Me ei otsi süüdlasi, vaid keskendume koos lahendustele.
Oled öelnud, et juhtide jõulist poolt ei saa alati tugevuseks pidada. Kuidas hoiad ise tasakaalu pehme ja jõulise poole rakendamisel?
Olen aastate jooksul aru saanud, et väga oluline on võtta aeg inimestega rääkimiseks. Näen, et oma inimestega päris suhte loomine ja silmavaatamine on võtmekohaks. Ei saa jääda formaalseks juhiks, kes lähtub ainult tulemustest, vaid peame tundma, et hoolime teineteisest ka kui inimestest. Pean oma inimestega vestlusi, kus saame rääkida, kuidas asjad päriselt on, ausalt ja avatult. Ka väärtuste pool peab olema paigas ja ühine. See hoiab ära nö. teelt kõrvale kaldumised. Me kõik eksime ja juhina tuleb seda mõista. Teine mündi pool on mõõdikud, protsessid ja rutiin, mis peab ka toimima.
Milliseid väljakutseid näed kogenud juhina?
Täna on väljakutse noortele juhtidele teadmiste ja oskuste edasiandmine. Mentorlus on see valdkond, mis täna köidab – nõustan, suunan ja aitan noortel juhtidel erialaseid teadmisi täiendada praeguses ettevõttes.
📸 Merle Hendrikson
