Kuigi uus töölepingu seadus tunnistas tööraamatud kehtetuks, tuleb need alles hoida, sest sealsed kanded on vajalikud pensionistaaži jaoks. Tööraamatute kehtetuks tunnistamine teeb paljud inimesed nõutuks: mis selle hallikaanelise tööpassiga nüüd peale hakata?
“Kõik tööraamatud muutuvad kehtetuks. Kes pärast 1. juulit tööle võetakse, sellelt enam tööraamatut ei küsita, sõlmitakse vaid tööleping,” ütleb tööinspektsiooni tööõiguse osakonna juhataja Niina Siitam.
Samas on Siitami sõnul tegu ikkagi töötaja jaoks väga tähtsa dokumendiga – siin kajastub tema töötamine ja on kirjas ka need andmed, mis vajalikud pensioniõigusliku staaži jaoks. Nii et tööraamatut ei tohi küll kohe ära visata.
Seaduse rakendussäte teatab, et nende töötajate tööraamatud, kes jätkavad töötamist ka pärast 1. juulit, jäävad endiselt tööandja kätte. Töötaja saab raamatu tagasi alles töölepingu lõppemisel, seni on need tööandja juures kindlalt hoitud.
Tööraamatut pole veel kuhugi viia
“Kui töötaja on tööraamatu kätte saanud, siis seadusest tulenevalt on tal võimalus viia see pensioniametisse, kus moodustatakse andmebaas tööraamatu kannete jaoks. Just need kanded on olulised pensioniõigusliku staaži ehk pensioni suuruse jaoks,” selgitab Niina Siitam.
Samas Siitam nendib, et kui seadusega lükatakse andmebaasi rajamine edasi 2011. või
2012. aastasse, tuleb tööraamatut alles hoida veel mitu aastat.
“Kui te tööraamatu kätte saate, hoidke seda hoolikalt, muidu teil lõpuks polegi, mida andmebaasi täitmiseks anda,” hoiatab Siitam.
Ka sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja Kai Sipp kinnitab, et töölepingu seaduse § 134 järgi võib töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, esitada tööraamatu andmete registreerimiseks elukohajärgsesse sotsiaalkindlustusameti osakonda.
Juhul kui töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest tööraamatut välja võtnud, võib ka tööandja esitada selle andmete registreerimiseks sotsiaalkindlustusametisse. Samas Sipp lisab, et § 134 jõustub alles 2011. aasta 1. jaanuaril.
“Nii et praegusel hetkel ei ole veel tõesti võimalik isikul tööraamatut pensioniametisse registreerimiseks tuua, samuti ei ole valitsus kehtestanud siiani täpset tööraamatute registreerimise protseduuri,” nendib sotsiaalkindlustusameti osakonna juhataja Kai Sipp.
Pensioni suurus sotsiaalmaksu järgi?
Uued töötajad, kes pärast 1. juulit leiavad töökoha, asuvad tööle tööraamatuta, sest tööandja ei võta seda vastu ka pakkudes.
Lihtsalt sõlmitakse tööleping, kus on kirjas kõik vajalikud andmed. Tegelikult polnudki tööraamatul alates 1. jaanuarist 1999 erilist tähendust, sest kuni 31. detsembrini 1998 arvestati sealseid kandeid pensioniõigusliku staaži tõestamiseks.
1999. aasta algusest arvestatakse aga pensioni makstud sotsiaalmaksu pealt – nii et pensionikindlustusstaaž tiksub töötaja eest tegelikult makstud sotsiaalmaksu järgi.
Kes saab rohkem palka, sel on ka kõrgem sotsiaalmaks ja kõrgem tulevane pension, ning vastupidi.
Seadusemuudatus selleks tehtigi, et tööraamatud polnud juba 10 aastat üldse vajalikud ja nende hoidmine ning kannete tegemine tekitas liigset halduskoormust.
Ära kaovad ka isikukaardid
Siiani on peetud töökohtade personaliosakondades iga töötaja kohta ka isiklikku arvestust isikukaardil.
Need olid sotsiaalministri määrusega kehtestatud vormikohased kaardid, kuhu tööandja kandis töötaja töö ja isikuga seotud andmed, nagu isikukood, ülalpeetavate arv, andmed laste kohta ning millised koolid ja mis ajal on töötaja lõpetanud.
Seal olid kirjas ka tööalased andmed – millal tööleping sõlmiti ja millisele ametikohale töötaja asus. Kirjas oli liikumine ühelt ametikohalt teisele, töölepingu lõppemine ja lõpetamise alus.
1. juulist kaotavad selliseid vormikohased isikukaardid kehtivuse.
“Siin tuleks tööandjal küll mõelda, mil määral need isikukaardid on firmale vajalikud. Võib-olla võiks andmed kanda arvutisse, muidu ju näiteks tööandja ei teagi, missugustel töötajatel on alla 3aastane laps, või muud sellist, mis seadusest tulenevalt loob töötajale soodsama olukorra,” arutleb Siitam.
Edaspidi tuleb selliste andmete kasutamisel lähtuda mõistlikust huvist. Keegi ei keela töötajakaarte ka edasi pidada, aga otsest kohustust enam pole. Samas ei tohi isikukaarte prügikasti visata, sest need on delikaatsete isikuandmetega dokumendid, mille hävitamine toimub arhiiviseaduses ette nähtud korras.
“Pole ka mõtet kaarte hävitada, et siis hiljem hakata töötajalt uuesti andmeid küsima,” lisab Siitam.
Kui tuleb uus töötaja, siis talle sellist isikukaarti enam vaja ei ole, aga pole ka keelatud. Seadus ütleb ainult, et tööandjal on mõistlikku huvi arvestades õigus töötajalt küsida tema kohta andmeid, mis puudutavad tööülesandeid ja töötaja isikut.
Tööandja kehtestab töökorralduse
Uue seadusega pole tööandjal enam kohustust kehtestada sisekorraeeskirju. Küll aga ütleb seadus, et tööandja kehtestab töökorralduse reeglid. Seda täpsemalt ei avata, mis need töökorralduse reeglid on. Ju need on analoogsed töö sisekorra eeskirjadega.
Tööinspektsiooni osakonnajuhataja Niina Siitam soovitab senised eeskirjad põhjalikult üle vaadata ja kehtiva seadusega kooskõlla viia.
Töötajatele tuleks mõistliku aja jooksul ette teatada, millised on uued reeglid, mitte kehtestada uut korda tagasiulatuvalt. Tööinspektoriga pole uut töökorraldust enam vaja kooskõlastada.
www.maaleht.ee
