Kas tunned juba täna nii või tabad end ikka aeg-ajalt mõtlemas, kes ütleks, kuidas siit edasi?
Jan Kotka on noor mees, kes on juhiks kasvanud juba noorusest peale ning juhtinud oma kahekümnendates 250-liikmelist osakonda. Ta on kartmatult vastu võtnud keerulisi ülesandeid, nagu Elcoteqi Tallinna tehase juhtimine ja kriisist väljatoomine nii enne kui ka pärast emafirma pankrotti, ning suurte tootmisüksuste ümberkorraldamine Ungaris, Slovakkias, Eestis, erinevates Hiina tehastes ja mujal. Täna töötab Jan Magnetic Groupi operatiivjuhina, kombates uusi piire enda arengus ning õpib taas – praeguseks juba kolmandas ülikoolis, seekord Aalto Ülikoolis.
Vestlesime Janiga, et mõista tema arenguteed juhina ja inimesena.
Jan, miks oled läinud jälle kooli? Seekord Soome, Executive MBA-d tegema.
Eneseareng on olnud minu “teema”, mida veab uudishimu ja huvi erinevate valdkondade vastu. Õppimine on tohutult huvitav, sest see võimaldab “piiluda pimedatesse nurkadesse” ning mõista, miks ja mida muutes saab panna olukordi ja ennast muutuma ning rutiine murdma.
Kas olid juba lapsena selline usin õppija ja pürgija?
Natuke vist jah. Minu maailmavaadet ja suhtumist ellu on palju mõjutanud minu vanavanemad. Vaatamata eluraskustele (näiteks vangistused ja küüditamised Nõukogude ajal) näitasid nad eeskuju vastupidavuse, aususe ja kaastundlikkusega. Vanaema nägi minus juba väikese poisina majanduslikult mõtlevat inimest ning põhikooli lõpetades oli mul endal juba väga selge pilt, kuidas edasi liikuda ja mida tegema hakata.
Kuidas oled osanud teha õigeid valikuid ja otsuseid, et liikuda soovitud suunas?
Olen liikunud sujuvalt kaasa sellega, mida elu pakub. Isegi kui kaalun mõnda võimalust hetke, siis enamasti on minu suhtumine pigem “ok, teeme ära”. Leian, et olen õnnelik inimene, sest mulle on antud võimalusi, mille kasutamiseks on mul olnud võimekust, et olla edukas. Ega ma ise ka alati otsust vastu võttes ei tea, kuidas kõik sujuma hakkab, aga mulle meeldib end armutult vette visata. Omajagu vigu saab ka tehtud, kuid need on olnud pigem õppetunnid. “Teeme ära” (jättes aju vasaku poolkera siiski kriitiliselt kaalutlevaks) on suhtumine, mida minu juhid on märganud ja hinnanud. Seeläbi olen saanud vedada ettevõtteid koos hea meeskonnaga nii läbi kriiside kui ka neid üles ehitada.
Millised on sinu kui juhi mõtteviisid ja motod, kui nii võib öelda?
Lähen meeskonnaga koos tulest läbi ega hüppa laevalt ära! Ka siis, kui olukorrad on keerulised ja väga rasked otsused tuleb teha, tuleb otsida lahendusi ning tegutseda. Leiame meeskonnaga juurpõhjused ja parimad lahendused ning viime need ellu. Suhtleme ausalt, hindame üksteist ja üksteise panust. Usun meeskonnatöösse ja sellesse, et juhi peamine oskus on leida igas inimeses parim, motiveerida ja siduda meeskondi, luua võimalused edukaks tegutsemiseks ning saavutada koos parimaid tulemusi.
Samuti toetan iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist, kus eelnevalt muidugi reeglid ja suunad on paika pandud. Ära oota, et keegi sind pidevalt suunaks ja juhiks. Sa ise oledki “peakontor” – ise sead eesmärgid, ise otsustad strateegia, ise lükkad protsessid käima ja ise vastutad tulemuse eest!
Üks minu põhimõtteid otsuste tegemisel ja muutuste elluviimisel on näha otsuste taga mõjuvaid põhjuseid. Kui suudan oma peas näha ja põhjendada mingi vajaduse meeskonna ees, siis on see õige otsus. Õiglane ja võrdne kohtlemine on minu jaoks oluline. Igal ühel on ettevõttes oma oluline roll ja väärtus ning kindlasti ei ole ametinimetus see, mis seda loob, vaid pigem iga indiviid ise.
Jani sisemist kasvamist toetab ka eluaegne kirg võitluskunstide vastu, mis on andnud talle distsipliini, keskendumise ja vastupidavuse. Samuti soovib ta panustada rohkemasse kui vaid isiklik edu – ta koolitab Kaitseliidu liikmeid käsivõitluses, osaleb “Saunad Ukrainale” humanitaarprojektis ning jagab meeleldi oma teadmisi ja oskusi nendega, kellel selle vastu huvi on. Aastatel 2020-2021 on ta töö kõrvalt ka Eesti Lennuakadeemias loenguid andnud.
📸 Jan Kotka
