Neljapäeval, 13. septembril esitlesid Olympic Entertainment Group (OEG), TV3, Filmimees ja Arista HRS konkursi „Mantlipärija” kandidaate.
Meeldetuletuseks olgu öeldud, et „Mantlipärija” konkursi lõppvooru oodati seitset meest ja seitset naist, kes alustavad õige pea pikimat tööintervjuud võitmaks tippjuhi ametikohta ja miljonikroonilist aastapalka meelelahutuskontsernis Olympic Entertainment Group. Selline personaliotsingu konkursi formaat on Eestis unikaalne ja Arista HRS’il oli heameel olla Eestis esimene personalifirma, kes sellise kogemuse osaliseks on saanud.
Millest me ligi 200 kandidaadi seast valiku tegemisel lähtusime? Juba kevadel, „Mantlipärija” konkursi käivitamisel, rõhutasime me kandidaatide valikul järgmisi kogemuslikke aspekte: personalijuhtimine, ärikliendisuhtlus, organisatsiooni arendamine. Lühidalt lahtikirjutatuna eeldasime me edukatelt kandidaatidelt, et neil oleks varasemas tööalases elus olnud alluvaid või on nad pidanud koordineerima (projekti)meeskonna tööd. Teiseks, eeldasime, et neil on olemas koostöösuhete loomise või ärikliendile suunatud müügi/turunduskogemus. Kolmandaks, konkursil osalemine eeldas organisatsiooni arendamise seisukohast vastutavates rollides töötamise kogemust. Otse loomulikult hindasime kandidaatide toimetulekut eelpoolmainitud aspektides.
Lisaks kandidaatide professionaalsele taustale võtsime meeskonna komplekteerimisel arvesse ka muid faktoreid, millest senini avalikult räägitud ei olegi. Alljärgnev annab lugejale vastuse küsimusele, et miks just sellised kandidaadid saatesse valiti ning millised on konkursi korraldajate taotlused.
Konkursi käivitumisel oli meil grupi komplekteerimisel valida kahe strateegia vahel: kas moodustada see võimalikult sarnase või hoopis erineva taustaga inimestest. Kuna konkursil antavad probleemülesanded nõudsid loovat lähenemist, siis otsustasime viimase strateegia kasuks. Vaataja jaoks on ju palju huvitavam jälgida, kuidas erineva taustaga inimestest moodustatud grupp, kes genereerib probleemülesande lahendamiseks väga erinevaid lahendusi, suudab jõuda omavahel kompromissini.
Personalivalikuga seotud inimestel seisab üsna sageli ees probleem, et kas valida noor, energiline ja riskialdis või kogenud, kaalutlev ja tasakaalukas kandidaat. Seetõttu on „Mantlipärija” puhul tegemist mõnes mõttes eksperimendiga, kus omavahel võtavad mõõtu kogemused ja noorus. „Mantlipärijas” ei loe, milline on su CV või millistest ettevõtetes sa oled töötanud, sa alustad valge lehena ning sinu väärtus selgub tegevuses. Tuleb tunnistada, et konkursi käik andis kohati üsna üllatavaid tulemusi, aga see jäägu juba iga vaataja avastada. Kahjuks ei suutnud ka „Mantlipärija” kallutada kaalukausse kummassegi suunda ning küsimusele, et kas eelistada noorust ja energiat või kogemust ja teadmisi, peab igaüks siiski oma organisatsiooni kontekstis leidma ise vastuse.
„Mantlipärija” meeskonna komplekteerimisel lootsime me leida võimalikke sünergiaid liikmete vahel: kes hakkab kellega koostööd tegema, millise taustaga liikmete seas tekivad konfrontatsioonid ning nn kaigaste kodaratesse loopimised. Ei ole ju lihtne juhtida inimesi, kes samal ajal soovivad ise paista Armin Karu silmis välja heade juhtidena. Sellised olukorrad kalduvad proovile panema inimeste koostööoskusi ning näitavad, et kas alluvad hakkavad õõnestama grupijuhi autoriteeti, et ise konkursil paremini välja paista.
Lõppkokkuvõttes tuleb tunnistada, et „Mantlipärija” pani lisaks liidriomadustele proovile ka inimeste vastupidavuse. Üks lihtsamaid strateegiaid probleemidega silmitsi seismisel on põgenemine ja uuesti nö valge lehena alustamine. „Mantlipärija” konkurss oli justkui akvaarium, kust osalejatel oli võimatu välja saada ning milles vee asemel oli kange lakmus, mis pidi välja selgitama, et kelles on kõige enam kulda.
