Ettevõtted armastavad sünnitoetusi, töötajad ise hindavad pigem lisapuhkusenädalat. EMT kannab kaks korda aastas töötaja kontole 3000 krooni, mille eest saab omal valikul tasuda sportimise eest, külastada hambaarsti või maksta koolitasusid.
Tervise- ja spordifondi nime all antava summa kasutamiseks on töötajal vabad käed. Samasugune tervisefond on ka SEB Ühispangas, toetuse täpset suurust ei nõustunud panga esindaja avaldama. Sarnaselt enamiku küsitletud firmadega maksab pank toetust ka lapse sünni puhul, samuti abiellumis- ja matusetoetust.
EMT personalijuhi Terje Kuusiku sõnul hindavad nende töötajad kõige rohkem võimalust võtta talvel nädala jagu lisapuhkust ning paindlikku tööaega. Viimane võimaldab alustada hommikuti tööd kella poole kaheksa ning poole üheksa vahel ja vastavalt sellele ka lõpetada. “Paketi” juurde kuulub reedene tunni võrra lühem tööpäev. Estraveli eri soodustustest rääkides ei saa mööda minna kolmest tervise-päevast aastas, mida töötaja saab kasutada pingelisest perioodist välja puhkamiseks või tervise eest hoolitsemiseks. Seejuures säilib esimesel tervisepäeval töötasu täies ulatuses.
Töötaja eelistaks palka
Personalijuhtide jaoks on soodustused töötajate motiveerimisel olulisemad kui nende arvelt tehtav palgatõus. “Ettevõtte jaoks pole vahet, kuidas raha kulutada,” ütles AS-i Fazer Eesti personalijuht Anu Allmere-Martinson. “Kuid inimene võtab soodustust ja töötasu erinevalt.” Tema sõnul ei tekitaks palgale otsa pandud toetussumma inimestes suuremat motiveeritust. Kui aga toetus anda kätte just nimelt toetusena, on see firmapoolne tunnustus tehtud töö eest.
Ometi ei peibuta palgale lisaks antavad soodustused mitte iga töötajat. Nii leidis kontoritöötaja Helen, et kõikvõimalikele soodustustele eelistaks ta siiski suuremat palka. Ainuüksi haigeks jäämine ja haiguslehe väljakirjutamine tekitab 6000 krooni suuruse brutopalga juures rahakotti tuntava augu. Eesti keskmist palka teeniv pangatöötaja Mari eelistaks samuti soodustustele palgalisa, sest see annaks võimaluse vabalt valida, millal ja kus sportimas käia. Praegu ei saa ta pärast tööpäeva lõppu äärelinna spordiklubi tasuta võimalusi kasutada, sest tal pole autot ning teises linna otsas ootab laps lasteaiast koju toomist.
Fontese eelmise aasta palgauuringu järgi on firmades enamlevinud soodustusteks ametiauto, mobiiliarvete katmine, spordi- ja tervishoiusoodustused ning ühisürituste korraldamine. Mitme küsitletud firmaesindaja sõnul on ettevõtted valmis pakkuma rohkem soodustusi, kuid maksuseaduste tõttu on töötajate eest hoolitsemine üsna kulukas.
Eelmisel neljapäeval ei toetanud valitsus Isamaaliidu poolt algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sooviti anda tööandjale võimalus katta ilma erisoodustusmaksu maksmata töötajate tasemekoolituse, spordi- ja tervishoiukulusid. Valitsus oli seisukohal, et maksupoliitika kujundamisel tuleb lähtuda põhimõt-test, et töötajal peab olema võimalus ise otsustada, millist kulutust ta vajalikuks peab. Ning kulutada peab ta saama oma palgast.
Osa soodustusi on maksuvabad
Virve Aru, Rödl & Partner Audit OÜ maksukonsultant:
“Kõik kaubad ja teenused, mida võimaldatakse oma töötajatele kas soodsama hinnaga või tasuta, kuuluvad üleandmisel maksustamisele.
Kuid samas näiteks ei maksustata töötajale väljamakstud sünnitustoetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulu.
Kõige targem on soodustuste ja kulutuste tegemisel esmalt veenduda, kas selline kohustus tuleneb tööandja jaoks mõnest seadusest. Kui jah, siis pole maksustamise küsimust.”
www.epl.ee
