07.06.22

Kas juhtidele anda osalust?

Olen viimase viie aasta jooksul täheldanud muutust ettevõtete omanike mõttemaailmas, kui teemaks on tegevjuhtide, juhatuse liikmete värbamine ja nende motiveerimine. Muutuses sisu peitub selles, et kui varasemalt räägiti pigem tulemustasu süsteemist ja palgast, siis nüüd kaalutakse üha tõsisemalt kasumi jagamist, optsioonide või osakute võimaldamist. Nihke üheks oluliseks põhjuseks on asjaolu, et võimekaid juhte ei ole ülemäära palju ning nende hind on turul üsna kõrge. Juhtide edulood muudavad neid ettevõtjate silmis apetiitseks. Esile tõusevad tugeva potentsiaali, väärika renomee ja isikubrändiga tippjuhid. Seetõttu on kohalikul kapitalil põhinevad ettevõtted valmis pakkuma loovaid lahendusi võimekate juhtide ligimeelitamiseks. Optsiooni või osaluse pakkumise otstarbekus seisneb peamiselt selles, et suurendada värvatud juhi tulemuslikkust ning loomulikult selles, et hoida teda ettevõtte juures pikemat aega.

Optsioonide andmine juhtidele ei ole enam startup´ide pärusmaa. Põhimõtteid on mitmeid:

  • naked in-naked out, kus juht saab osaluse ilma osakute eest tasu maksmata. Samas puudub tal õigus firmast lahkumisel osakuid võõrandada kolmandatale osapooltele ja selle eest tulu saada. Siin kohaldub enamasti eeldus, et osaniku staatusesse tõusnud juht on kas valdkonna tippspetsialist või omab muud kaalukat lisaväärtust, mis on ettevõtte jaoks oluline ressurss;
  • locked step süsteem, kus osanik tõuseb aastate kaupa tasujagamise mudelis kõrgemale;
  • phantom stocks, kus osanikule antakse õigus saada dividende, kuid ei osale otsustusprotsessides;
  • eat what you kill süsteem, kus osanik saab osa tuludest, mille ta on ise ettevõttele teeninud. Viimane mudel on omane pigem Ameerika ettevõtetele. Konsensuskultuuri riikides on see vähelevinud, sest mudel vähendab tiimi koostööd ja seab ohtu osanike suhted.

Optsioone, kasumi jaotamist või kohest osalust tasub pakkuda vaid siis, kui ettevõte omanikud on tegelikult valmis professionaalsele juhile andma õigusi, vastutust ning valmis kaasnevateks muutusteks.


Viimane pole aga sugugi mitte iseenesest mõistetav.